Kütused

Kuna nii kvaliteetne looduslik lehtpuusüsi kui ka toiduvalmistamiseks mõeldud gaas on puhtad kuumusallikad, ehk mingit lõhna ega ka haistmatuid-maitsmatuid aineid ei levita, siis pole toidu puhtuse osas erilist vahet, kummaga toimivat grilli kasutad. Propaan põleb küll terake veelgi puhtamalt kui puusüsi.

Grillsüsi

Missugust grillsütt osta
Hea puusüsi grillimiseks on selline, mis koosneb võimalikult ühtlase suurusega tükkidest, mis ei ole väga väikesed, aga ka mitte hiigelsuured. Kvaliteetses söekotitäies ei ole palju peenikest puru. Natuke on seda loomulikult igas söekotis, ent mõne puhul ongi kolmandik kotti puru ja lausa söetolmu täis. Hea grillsüsi koosneb vaid looduslikust puidust, selles ei ole söestatud saematerjali, vaid tegemist on ainult ümarpuiduga. Mõnes söekotis leidub ka saetud prussi- ja lauajuppe, mis esiteks ei ole väga äge (ei ole ju!), teiseks ei tea selliste puhul kunagi lõpuni kindel olla, ega need enne millegagi töödeldud pole olnud. Kui sul õnnestub valiv olla, siis võiksid eelistada ka mingi ökosertifikaadiga ja taastatavatest metsadest pärit sütt.

Ubame tammest toodetud Jaapani Binchōtan süsi

Ubame tammest toodetud Jaapani Binchōtan süsi

Maailma kvaliteetseimaks grillsöeks võib ilmselt pidada Jaapanis ubame (ubamegashitammest toodetavat puusütt nimega binchōtan (備長炭), mille nime kirjutatakse vahel ka bincho-tan. See näeb välja hõbejasmust ja muutub hõõguma hakates peaaegu täiesti valgeks. Seepärast nimetatakse seda ka valgeks söeks. See pole mingi suvalistest kohtadest murenenud söetükk, vaid iga süsi on täpselt lõigatud tammeoksalõik. Nagu minihalg, lihtsalt söestatud, ja seda väga kõrgel temperatuuril. Binchōtan süsi on väga puhas, koosnedes 96-97% ulatuses süsinikust ning see kuumutab mitte konvenktsioon- vaid infrapunakuumusega, küpsetades toitu üsna ühtlaselt nii seest kui väljast. See on mustast söest tugevam ja kui sellele sõrmega koputada, kõliseb see vastu. Hõõgub pikemalt kui must süsi, aga madalamal temperatuuril. Põleb ta peaaegu täiesti lõhnatult, seega ei kasutada seda sütt mitte klassikalise suitsuse maitse saamiseks, vaid just selleks, et maksimaalselt alles jätta tooraine enda puhas maitse.
Eestis pole seda imelooma veel kohanud. Kui oled näinud, anna kommentaarides teada!

>> LOE JA VAATA ÜLEVAADET ENAMIKUST EESTIS MÜÜDAVATEST GRILLSÜTEST.

Puusüsi
Harilikku puusütt tehakse nii, et kuumutatakse hapnikuvaeses keskkonnas tavalist lehtpuud, nii et see söestub ilma leegiga põlema minemata. Puusüsi süttib kiiremini kui brikett, põleb kuumemalt ja on loomulikum, sest ei sisalda lisaaineid. Iga tükk on erinev, mis annab grillimisele loomingulisuse ja looduslikkuse mekki juurde, samas on ühtlast temperatuuri raskem hoida, sest kunagi ei tea, kui palju kütteväärtust ühes peotäies söes peitub. Harilik puusüsi on hapnikule hästi reageeriv, mis tähendab, et ventilatsiooniavadega saab grillimise temperatuuri kergemini sättida. Puusüsi ei jäta täielikult ära põledes grillis tuulisema ilmaga midagi puhastada, samas kui söebrikett jätab järele hunniku tuhka.

Grillsüsi

Söebrikett
Söebrikett on purustatud puusöest kokku pressitud tihedamaks kui süsi naturaalsel kujul oleks. See tähendab, et füüsiliselt sama suurel tükil on tegelikult suurem kütteväärtus kui sama suurel tavalisel söetükil. Nii pead harvem uut sütt lisama. Eeliseks on ka see, et briketid on alati peaaegu sama suured, seega mõne aja pärast juba tead, kui palju kuumust ja kui pikaks ajaks annab sulle 5 või 10 briketti. Tavalise söega on alati see mure, et iga peotäis on erineva reaalse mahuga ning sellist kindlust seal ei ole.
Puusöebrikett kipub aga põledes kattuma peenikese halli tuhaga, mis kuumust maha tõmbab, sest takistab õhu juurdepääsu, nii et võib-olla pead söele vahel peale puhuma, et sellest lahti saada või (kui ei taha, et tuhk toidu peale lendab), mingi oraga söebrikette veidi liigutama, et tuhk maha raputada.
Söebrikettidel on vaid üks suurem miinus. Nimelt pole see puhas süsi, vaid sellesse puusöepurusse on lisatud ka briketti koos hoidvaid (liimivaid) ning ühtlasemat sütttimist lisavaid aineid. Lisaainete suurem austaja ma aga ei ole. Kui briketi süütad, märkad ilmselt esmalt neist paiskuvat suitsu, mida tavaline puusüsi ei tekita, ning isegi ebameeldivat lõhna. Grillimist tulekski alustada alles siis kui brikett on kattunud väikse tuhakihiga, ehk keemia on ära põlenud. Visates ahju aga mõne uue söebriketi, tekib taas see sama jama, ehk esmalt levitavad need kahtlast suitsu, mis ka toitu puudutama hakkab, sest seda ju kümneks minutiks, kuni uus süsi ka hõõguma hakkab, ahjust ei eemalda.
Mõnele võib miinuseks olla ka asjaolu, et puusöebrikett põleb madalama temperatuuriga kui ehtne puusüsi.
Soovitaks puusöebrikette kasutada pikemate, tunde või terve päeva kestvate küpsetamiste puhul, kui pidevalt uut sütt juurde lisada ei viitsi ja tahaks ahjul mõne tunni ühtlase temperatuuriga tiksuda lasta.

Grillsöebrikett

Kuidas ise sütt teha

Söe valmistamine

Sütt tehakse ka nii — kaetakse mullaga ja pistetakse alt põlema

Kui sulle meeldib kõike ise teha või sa lihtsalt ei usalda grillsöe müüjate juttu, et selles pole ühtki lisandainet, võid ka grillsütt vabalt ise teha.
Olenevalt söestamistemperatuurist ja kasutatavast puidust, on grillsöe omadused erinevad. Lisaks süsinikule sisaldab grillsüsi erineval hulgal vesinikku ja hapnikku, aga ka tuhka ja teisigi lisaaineid, mis mõjutavad süte põlemistemperatuuri ja -kestust. Parima konsistentsiga grillsöe saad kui teed seda tammest, kirsi- või õunapuust. Kõlab kallilt, eks ole? Pole hullu kui kasutad hoopis leppa või mõnda muud lehtpuud, sest poe-grillsütt ka naljalt millestki muust ei tehta. Peale võimalikult kuiva puumaterjali (mis võib olla ka saematerjal, kui ise näed ja tead, et seda pole kaitsevahenditega töödeldud) vajad vaid üht kaanega tünni. Pane see kuhugi tuleohutusse paika ning tee selle põhja lõke. Viska sinna oksi ja mõnigi väiksem puutükk ning oota kuni see lõke seal põhjas juba hõõguvaks söehunnikuks hakkab muutuma. Nüüd lisa oma söetegemiseks mõeldud puutükke. Lisa neid nii, et lased alumistel põlema minna, enne kui sinna peale uusi laod, lihtsalt et tulel jõudu oleks. Lao söepuitu aina juurde kuni tünn on peaaegu täis ning anna siis kõigele veel aega hoolega leekidesse minna, oota kuni puutükkide ääred juba söestuma hakkavad. Ja nüüd lajata tünnile kaas peale. Õhk saab otsa ja tuli vaikselt kustub, samas jätkub hapnikuvaene hõõgumine puidus, mis võib päris kaua aega võtta, nii et pole mõtet seal kõrval passidagi. Tule järgmisel päeval tagasi ja vaata olukord üle. Kindlasti veendu, et söetükid on jahtunud (ka seest, murra mõni pooleks), enne kui neid kusagile ladustad. Ühtlasi saad tükke pooleks murdes aru, kas need on ikka täielikult söestunud, kui ei, tead teinekord, et lased leegil alguses pikemalt puitu põletada, enne kui kaane peale paned. Alguses tuleb ikka katsetada, et õige tunnetus kätte saada. Kui sul söetegu aga välja tuleb, teenid kindlasti ka oma külaliste imetluse kui viimse detailini olukorda kontrolliv kokk. Kui aga välja ei tule, osta grillsütt poest ja ütle niisama, et ise tegid. Kui südametunnistus lubab 🙂

Gaas

Gaasigrilli gaasiballoonPõhimõtteliselt saaksid sa ka maagaasiga toimiva grilli püsti panna, aga see eeldab, et gaasiliin sulle juba koju jookseb ning see on kindlasti alguses keerulisem (ehkki hiljem ülimugav) variant.

Tõenäoliselt toimib sinu grill või tulevane grill siiski propaaniga. Propaan on balloonis vedelal kujul ja see saavutatakse rõhuga, ehk propaan on kokku surutud olekus, muul juhul nõuaks vedelaks muutumine sellelt gaasilt vähemalt -43 kraadist külma. Maagaasi nii mugavasti kokku pressida ja veeldada ei õnnestu, seepärast kasutataksegi mugavates balloonides transportimist võimaldavat propaani. Tegelikult on propaanil teinegi eelis, nimelt on sellel üle kahe korra kõrgem kütteväärtus kui maagaasil (mis on peamiselt metaan, kuid selles leidub ka butaani, etaani ja propaani). Seega kulub seda koguseliselt vähem, mis on transportimisel jällegi eeliseks.

Gaasiga käib asi tavaliselt nii, et ostad endale poest täis gaasiballooni, makstes nii ballooni kui gaasi eest ning saad hiljem samas või teises poes, kus sama gaasifirmaga diil tehtud, tühja ballooni täis ballooni vastu vahetada. Makstes siis juba ainult gaasi eest, sest balooni oled ju juba välja ostnud. Need balloonid on küll üsna räsitud olemisega, sest käivad käest kätte, aga tõenäoliselt see kedagi eriti ei häiri (mind veits häirib). Mugav on küll, et ballooni täitmist ootama ei pea, vaid saad lihtsalt uue. Balloone on saadaval erinevas suuruses.

Üks asi, mida ma poodidest leidnud ei ole, on rõhunäiduga reduktor. Kas ongi nii, et ainus võimalus on jälgida, millal leek grilli all kustub? Ja seega on üsna garanteeritud, et gaas lõpeb just keset grillimist, mitte kahe küpsetamise vahel. Seega kui ei ole kaht gaasiballooni, pead vahepeal kiire käigu täitmisse/vahetusse tegema, et edasi grillida…? Ma olen uurinud Hortesest ja K-Rautast ja kummalgi polnud aimu, et selline asi olemas oleks. Selge, tuleb tootma hakata, oli mu esimene mõte. Või teeb keegi teine ehk ära, ma oleks esimene klient.

Hiljuti sain teada, et olemas on selline kaval mõõtevigur, mis läbi ballooni aitab määrata, kuhu maani vastavas mahutis gaasi veel alles on. Näeb välja nagu pliiats ja annab märku tulukestega, nimi on gaasikontroller. Ise pole proovinud, aga kõlab huvitavalt. Müüakse näiteks siin.

“Kütused” on saanud 3 vastust

  1. Harri ütleb:

    Tere! Rõhunäiduga reduktoreid oli kas Aliexpress-is või eBay-is

  2. Juhani ütleb:

    Gaasiballooni täituvust saab mõõta kaalu abil.

  3. Tuleroog ütleb:

    Hea nipp! Aga see tundub ka rohkem häkk kui mingi päris lahendus. Otsi kaalu, tõsta ballooni.. Toimib küll, aga pigem läbi suurema häda kui mugavalt ja lihtsa osana protsessist 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga